Araabia geograafi Abu Abd Allah Muhammad al-Idrisi maakaart aastast 1154, millel olevat Qlwrī nimelist väikest linna peeti kaua Tallinna esmamainimiseks ürikutes.
Jaan Koorti skulptuur „Metskits“.
Tallinna linna pitser 13.-14. sajandist Tallinna Linnaarhiivis.
Tallinna linnale Taani kuninga poolt 1282. aastal annetatud keskalamsaksakeelne Lübecki õiguse koodeks Tallinna Linnaarhiivis.
August Weizenbergi Linda kuju 1920. aastast.
Lorenz Heinrich Peterseni litograafia „Vaade Toompeale“ 19. sajandist Tallinna Linnamuuseumis.
Vaade Toomväravale aastal 1827 enne Aleksander-Nevski katedraali ehitamist nende asemele.
Pikk Hermann.
Aleksander-Nevski katedraal.
Nii nimetatud “verine tänav” Toompeal.
Von Deutsch, “Johann Reinhold von Patkuli portree” 19. sajandist Tallinna Linnamuuseumis.
Von Stenbockide linnapalee Toompeal, praegu Eesti Vabariigi valitsushoone.
Isabella von Ungern-Sternbergi linnapalee Toompeal.
Paul Raud, “Paruness Natalie von Üxkülli portree” aastast 1894 Eesti Kunstimuuseumis.
von Ungern-Sternbergide perekonnavapp.
Tallinnas asunud Likörfabrik Rosen&Ko viinapudel 19. sajandi algusest Eesti Ajaloomuuseumis.
Von Uexküllide perekonnavapp.
Von Krüdeneride perekonnavapp.
Von Bockide perekonnavapp.
Von Wrangelite perekonnavapp.
Von Tiesenhausenite perekonnavapp
Von Rammide perekonnavapp.
Von Tollide perekonnavapp
Von Brevernite perekonnavapp.
Eestimaa Rüütelkonna maapäeva istung aastast 1857
Adam Johan von Krusensterni hauasammas Tallinna toomkirikus.
Pontus de la Gardie nägu sarkofaagil Tallinna Toomkirikus.
Pontus de la Gardie ja Sophie Gyllenhjelmi kujud sarkofaagilt Tallinna Toomkirikus, mille tellis Rootsi kuningas Johann III.
Von Ungern-Sternbergide linnapalee Toompeal.
Keskaegne Tallinn oli oma imposantse linnamüüriga üks paremini kindlustatud linnu Läänemere kaldal.
Vaade Tallinnale merelt keskajal. Kõrgusse pürgiv Oleviste kiriku torn oli ka meremärgiks laevadele.
Kolmekäeline Jumalaema, Eesti kaitja, kes võtab lahkelt vastu kõik taimed, inimesed ja loomad Ukraina kreeka-katoliku kirikus.
Kaupmees Huecki maja Laial tänaval.
Fragment Bernt Notke „Surmatantsust“ koos tekstiga 15. sajandist. Tantsule kutsutakse keisritar
Bogislaus von Roseni hauakabel Niguliste kirikus de Croy sargaga. E. Höpner. 19. saj. Niguliste Muuseumis.
Viru väljak ehk endine Vene turg keskajal.
Novgorodi hansakontori vapp Tallinna Mustpeade hoone fassaadil.
Ordumeister Herman von Brüggeney hauakivi Cēsise (Wenden) linnakirikus Lätimaal 1549. aastast ordumeistri kujutisega.
Tallinna kodanike vahakujud renessansiaegses riietuses Tallinna raekojas.
Lornjetimees Pikk tn. 21 maja katusenurgal.
Püha Kanuti puuskulptuur suure linnavapiga ca. 1540 aastast Niguliste Muuseumis.
Koged Suure Rannavärava ees gravüüril aastast 1510.
Mustpeade vennaskonna vapp nende hoone sissekäigu kohal Pikal tänaval.
Gooti stiilis hõbedast papagoifiguur 16.saj. I poolest, rändauhind, mille sai keskajal populaarse ammulaskmise võistluse nn papagoilaskmise võitja. Niguliste Muuseum.
Kanuti Gildi vaskseppade tsunfti tervituspokaal 18. sajandist. Kullassepp Daniel Brunsi meistritöö Niguliste Muuseumis.
Aastal 1721 kinkis Peeter I mustpeadele esimese hõbedast valmistatud hirvejalgpokaali. Niguliste Muuseum.
Pagarite tsunfti vanema Johann Albrecht Kriedti rippsilt. Niguliste Muuseum.
Kaasaegse kunstniku Jüri Arraku pilt „Püha Olav“ Oleviste gildi saalis.
2002.a. põlenud Eesti vanima kella fragmendid Tallinna Püha Vaimu kirikus.
Kerjuste, leskede ja vaeslaste kaitsepühak Tüüringi Elisabet Tallinna Püha Vaimu kiriku altaril, Bernt Notke 15. sajand
Raekoja tuulelipp “Vana Toomas” aastast 1530, kes väidetavalt näeb, kuuleb ja teab kõike linnas. Tallinna raekoda.
Raehärrade pingi leen Tallinna raekojas 15. sajandist. Aristotelese ja Phyllise lugu.
Christian August Lorentzeni litograafia “Valdemar II lahingus Liivimaal 1219 ja dannebrogi lipu langemine taevast” 19. saj.
Perekond Burchardite perekonnavapp Tallinna raeapteegis.
Raehärrade jahisöömaaeg keskaja restoranis “Olde Hansa”.
Vürtsid.
Dominiiklaste kloostri rippsilt Vene tänaval.
Neitsi Maarja Jeesuslapsega, Püha Katariina mõõga ja rattaga ning Püha Barbara palmioksa ja kolmeaknalise torniga. Nende jalge ees asetseb Suure Gildi vapp.
Rataskaev Rataskaevu tänaval.
Kuradi pulma maja kinnimüüritud aken Rataskaevu 16.
Lühikese Jala torn.
Ansambel Rondellus.
Varjusurnute matmimine.
Valimisurn 1904. aaastast, mil eestlased saavutavad Tallinna linnavolikogus esmakordselt enamuse. Tallinna Linnamuuseum.
Skulptuurpea Tallinna raekoja häbipostilt Tallinna Linnamuuseumis Kiek in de Kök.
Nikolaus päästab Tallinna lipu all seilava karilejooksnud laeva, koge, mida kaunistavad Suure Gildi ja Mustpeade vennaskonna vapid.
D. Calmi vasegravüür “Piinamis- ja hukkamisstseene” 18. sajandist Tallinna Linnamuuseumis.
Neitsitorn.
Timuka mõõk 16. sajandist
 



 

         Ecce Revalia OÜ
         Narva mnt 70
         10127 Tallinn